Artikkel rahapesu tõkestamise seaduse kohustuste täitmisest on suunatud nii ettevõtjatele kui raamatupidajatele. Kirjutisest saad sa ülevaate , millised on raamatupidamisettevõtete kohustused teenuse pakkumisel seoses rahapesu tõkestamise seaduse täitmisega. Ettevõtjad saavad ülevaate, millega enda ettevõtluses arvestada kui nad alustavad või juba teevad koostööd raamatupidamisettevõttega.
Suurel osal raamatupidamisteenust pakkuvatel ettevõtetel puuduvad sisemised töökorraldused , kuidas täita rahapesu tõkestamise seadust. Üldiselt ollakse arvamusel, et see teema on midagi suurt ning ei ole nende igapäevase tegevusega seotud. Ühel hetkel aga selgub halb üllatus kui teadmatusest on suured probleemid kohal. Siis võib juba olla hilja tegutseda. Probleemide eest saame me aga eelkõige ainult ise ennast kaitsta. Sellega takistame me pahatahtlikel isikutel meid ja meie ettevõtteid probleemidesse tõmmata, kasutades ära meie teadmatust.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) kohaselt peavad raamatupidamisteenust pakkuvad ettevõtted täitma järgmises artiklis kirjeldatud nõudeid. Need kohustused on olulised teada nii ettevõtjatele kui ka raamatupidajatele teenuse pakkumisel.
RahaPTS hoolsuskohustuse täitmist raamatupidamisettevõtetes kontrollib Rahapesu Andmebüroo (RAB).
Mis on rahapesu?
Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud vara omandamine, valdamine, kasutamine, üleandmine või varaga seotud toimingute tegemine. Rahapesu eesmärk on vara tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamine ning rahapesu ja selles osalemine on kuritegu. Rahapesuks võib osutuda näiteks kuritegelikul teel saadud raha eest kaupade ja teenuste ostmine. Sellise raha laenamine või hoiule andmine/võtmine. Sellise raha eest omandatud kingituste või hüvede vastuvõtmine. Terrorismi rahastamine on aga vahendite eraldamine või kogumine terroristlike kuritegude toimepanemiseks, ettevalmistamiseks või sellisele tegevusele üleskutsumiseks. See on ka üksiku terroristi või terroristlike ühenduste tegevuse rahastamine.
Tõkestamaks Eestis rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks on RahaPTS-se § 3 lg (1) punktist 7 ning 8 tulenevalt on pandud kohustus oma tegevuses järgida seadust, muude kohustatud isikute hulgas ka audiitoritel, raamatupidamisteenuse pakkujatel ning raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenust pakkuvatel isikutel.
Alljärgnevalt on toodud neli peamist kohustust, mida raamatupidamisteenuse pakkuja RahaPTS-st tulenevalt täitma peab.
1. Kliendi ja kliendi esindaja isikusamasuse tuvastamine
Enne ärisuhte loomist tuleb raamatupidamiseteenuse pakkujal tuvastada kliendi isikusamasus. Isikusamastust tuleb tuvastada isiku esitatud dokumentide ja andmete alusel. Seejärel veenduda esitatud teabe õiguses usaldusväärsusest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal. Sarnaselt eeltoodule on vaja käituda kui on tegemist kliendi esindajaga, kontrollida esindaja samasust ja esindajaõigusi.
Isikusamasuse tuvastamise nõuded on sätestatud RahaPTS §-23 füüsiliste isikute ja §-s 24 juriidiliste isikute puhul.
Füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamine toimub järgmiste dokumentide alusel.
- Eesti Vabariigis väljastatud kehtiv digitaalne isikutunnistus (ID-kaart) või pass, diplomaatiline pass, elamisloakaart, välismaalase pass, meremehe teenistusraamat, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba;
- välisriigis välja antud kehtiv reisidokument (pass);
- kehtiv juhiluba, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood;
- isiku esindaja puhul esindusõigust tõendav dokument (lisaks isikut tõendavale dokumendile).
Juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamine
Isikut tõendavast dokumendist tuleb teha koopia ning seda ka juhul, kui raamatupidamisteenuse leping sõlmitakse digitaalselt allkirjastatult. Rahapesu andmebüroo soovitab veenduda dokumendi kehtivuses, ID-kaartide ja EV passide puhul on seda näiteks võimalik kontrollida politsei kodulehel: www.politsei.ee
Peale koopia tegemise tuleb isikusamasuse tuvastamistel registreerida järgmised isikuandmed (eraldi registreerimine pole vajalik, kui andmed kajastuvad dokumendi koopial):
- nimi ja esindaja nimi;
- isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sünnikoht;
- isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetus ja number, selle väljaandmise kuupäev ning välja andnud ametiasutuse nimetus;
- esindusõiguse tuvastamisel ja kontrollimisel kasutatud dokumendi nimetus, väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi või nimetus;
- isiku elukoha aadressi ja kutse- või tegevusala.
Juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamine toimub järgmise dokumendi alusel.
Eestis registreeritud juriidilise isiku ja Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaali isikusamasus tuvastatakse asjakohase registri registrikaardi väljavõtte ning välisriigi juriidilise isiku isikusamasus tuvastatakse asjakohase registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja või sellega võrdväärse dokumendi alusel.
- juriidilise isiku ärinimi või nimi, asukoht ja aadress;
- registrikood või registreerimisnumber;
- dokumendi väljaandmise kuupäev ja välja andnud ametiasutuse nimetus.
Kui raamatupidamisteenuse pakkujal on teavet, et majandus- või kutsetegevuses tehtavas tehingus osaleva isiku või kliendiga võib olla seotud teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või kolmanda riigi riikliku taustaga isik, tuleb juriidilise isiku esindaja käest saadud teabe alusel registreerida peale eespool toodud andmete ka teave selle kohta, kas isik täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid või on avaliku võimu oluliste ülesannete täitja lähedane kaastöötaja või perekonnaliige. Riikliku taustaga isikuks ei peeta isikut, kes ei ole tehingu tegemise kuupäevaks vähemalt aasta jooksul täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ega sellise isiku perekonnaliikmeid ja lähedasi kaastöötajaid.
2. Tegeliku kasusaaja tuvastamine
Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teostab oma mõju ära kasutades kontrolli tehingute, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Tegelik kasusaaja omab äriühingu aktsiaid, osasid, hääleõigusi või teeb lõplikku kontrolli äriühingu juhtimise üle vähemalt ühel järgmistest viisidest:
- omades üle 25 protsendi aktsiatest, osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise või kontrollimise kaudu, kaasa arvatud esitajaaktsiate või -osade kujul;
- kontrollides muul viisil juriidilise isiku juhtimist.
Kõige tavalisem praktika on tegeliku kasusaaja kohta andmete küsimine kliendi esindajalt, mida siis avalikest allikatest üle kontrollitakse. Kahtluse korral võib nõuda ka erinevaid dokumente näiteks osanike otsuste (üldkoosolekud) koopiaid vms. Kui tekib kahtlusi, kas kontrollitava osalusega isikud on tegelikud kasusaajad või kui ühelgi füüsilisel isikul ei ole osaluse kaudu kontrolli, tuleks registreerida nende isikute andmed, kellel on juriidilise isiku või üksuse üle muul moel kontroll (kui neid on). Kui ka seda ei ole võimalik tuvastada, peaks registreerima kõrgema tasandi juhtorgani kohuseid täitvate isikute andmed, kui isikud, kes ettevõtte tegevust kontrollivad, ja rakendama mõistlikke meetmeid selle info kontrollimiseks.
Raamatupidamisteenuse pakkuja on kohustatud säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevaid dokumentide koopiaid ja ärisuhte loomise aluseks olevaid dokumente vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. Isikusamasuse tuvastamisel kasutatud andmeid tuleb regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral dokumente ja andmeid ajakohastada. Regulaarsuse kehtestab iga ettevõte oma sisekorra eeskirjades, millest tuleb allpool ka pikemalt juttu.
Raamatupidamisteenuse pakkujal on keelatud luua ärisuhet juhul, kui klient, vaatamata sellekohasele nõudmisele, ei esita vajalikke dokumente, et teenusepakkuja saaks täita temale pandud hoolsuskohustust.
3. Tehingute jälgimine ja kahtlustest teavitamine rahapesu andmebüroole
Raamatupidamisteenuse pakkujal on kohustus pöörata oma majandustegevuses kõrgendatud tähelepanu kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele, millel ei ole mõistlikku majanduslikku eesmärki.
Lisaks sellele on raamatupidamisteenuse pakkuja kohustatud pöörama kõrgendatud tähelepanu ärisuhtele või tehingule, kui kliendi või tehingus osaleva isiku või ametiteenust kasutava isiku elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on kolmandas riigis või territooriumil, kus ei ole võetud piisavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid või kui see riik või territoorium ei tee rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alal või on madala maksumääraga territoorium.
Millised riigid on turvalised?
Rahapesu andmebüroo andmete kohaselt kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele Euroopa Liiduga samaväärsed nõuded järgmistes riikides: Argentina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hongkong, Jaapan, Mehhiko, Uus-Meremaa, Singapur, Šveits, Lõuna-Aafrika Vabariik, Ameerika Ühendriigid.
Millised on tunnused rahapesu kahtlusega klientidel?
Rahapesu andmebüroo välja antud juhendis (kättesaadav nende kodulehel www.fiu.ee) on toodud välja ka viiteid, millised võiks olla rahapesukahtlusega klientide tunnused, mille puhul tuleks tavapärase kutsetegevuse käigus tehtud töö osas analüüsida võimalikku rahapesukahtlusega tehingu(te) tuvastamist.
Mõned näited:
- isiku elustiil ja väljaminekud ei vasta tema legaalsele sissetulekule (kehtib eraisikutele);
- kasumlikkus või käive, mida isik saab äritegevusest, on ebaproportsionaalne samal alal tegutsevate teiste äriühingutega võrreldes ega ole ilmselgelt põhjendatud ka ärialaste oskustega (turundus, reklaam jms);
- isik pöördub kas põhjuseta, ebaselgetel asjaoludel või õige ja õiglase aruandluse vältimise eesmärgil alatihti raamatupidamise professionaalide poole (vahetab väga tihti teenuseosutajaid);
- juriidilise isiku töötajate arv on seda tegevusala silmas pidades ilmselgelt majanduslikult põhjendamatu;
- juriidilise isiku omanikud või juhtorganite liikmed on ilmselgelt variisikud;
- juriidiline isik tasub majanduslikult põhjendamatute ja/või tegevusega mitteseotud konsultatsiooniteenuste eest madala maksumääraga või maksuvabal territooriumil registreeritud isikule;
- raamatupidamise kontrollimisel ilmnevad viited vara omastamisele;
- isik soetab, üürib või liisib vahendeid toreduslikeks kulutusteks (nt luksusautosid või meresõidukeid) vahendite eest, mis pärinevad majanduslikult põhjendamatutest ja/või tegevusega mitteseotud sularahatehingutest või madala maksumääraga või maksuvabal territooriumil registreeritud isikutelt;
- sagedased tehingud sularahaga, mis on isiku tegevusala silmas pidades ilmselgelt ebaharilik.
Kui raamatupidamisteenuse pakkuja tuvastab teenuse osutamise käigus tegevuse või asjaolud, mille tunnused osutavad rahapesule, terrorismi rahastamisele või sellise tegevuse katsele või mille puhul tal on kahtlus või ta teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, on ta kohustatud mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tegevuse või asjaolude tuvastamisest või kahtluse tekkimisest arvates, teatama rahapesu andmebüroole.
Viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates tuleb rahapesu andmebürood teavitada igast tehingust, kus rahaline kohustus on üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Teate saab edastada elektroonselt rahapesu andmebüroo kodulehelt www.fiu.ee, isikut vastavast teavitusest informeerida pole lubatud.
4. Protseduurireeglite kehtestamine
Raamatupidamisteenuse pakkuja peab enda ettevõttes kirjalikus vormis kehtestama hoolsusmeetmete kohaldamise, andmete kogumise ja säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise, juhtkonna informeerimise protseduurireeglid ning sisekontrolli eeskirja
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks siis peab raamatupidamisteenuse pakkuja:
- lepingu sõlmimisel tuvastama kliendi ja/või kliendi esindaja;
- teeb isikut tõendavast dokumendist koopia ning registreerib muud vajalikud andmed;
- tuvastab kliendi tegelikud kasusaajad;
- jälgib regulaarselt, et vastav info oleks ajakohane;
- säilitab andmeid viis aastat pärast kliendilepingu lõppemist;
- jälgib ka klienditehinguid ning teavitab kahtluste korral Rahapesu Andmebürood.
Järgides artiklis kirjutatud kohustusi rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks hoiame me eemale ootamatuid probleeme ning enda ettevõtte turvalisena. Tõkestame Eestis rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.
Kui tundsid ettevõtjana, et vajad endale raamatupidajat kes hoiab ka sinu ettevõtte tegevuse turvalisena ning juhib sinu tähelepanu juba aegsasti ohukohtadele, siis võta julgelt meiega ühendust meili aadressil ly@sisi.ee või helista kohe telefoni +372 50 888 38
Hakka meie sõbraks ka Facebooki lehel ning oled alati kursis oluliste uudistega ettevõtluses!
Allikas: www.erk.ee
